Enn Kraam
eesti näitleja
Enn Kraam (õieti Enn Kram[1]; 20. juuli 1943 Uusküla, Rapla – 18. juuni 2001 Viljandi) oli eesti näitleja.
Enn Kraam lõpetas 1961. aastal Rapla Keskkooli ja 1965. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (2.lend).
Ta on mänginud kuuldemängudes, telelavastustes („Ukse taga”, 1966, „Plekkmehed”, 1984, „Romulus Suur”, 1988, „Andke neile andeks”, 1998) ja filmides („Valge laev”, 1971, „Metskapten”, 1972, „Surma hinda küsi surnutelt”, 1978, „Vana mees tahab koju”, 1991, „Surmatants”, 1991).
Töökohad
muuda- 1965–1992 Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri näitleja
- 1993 Eesti Nukuteatri näitleja
- 1993 Vanalinnastuudio näitleja
- 1994–2001 Ugala näitleja
Rollid Ugalas
muuda1993–1994
muuda- Kolmekrooniooper (Pihkum)
- Suvi ja suits (reverend Winemiller)
1994–1995
muuda- Ehitusmeister Solness (doktor Herdal)
- Meie linnake (professor Willard)
- Salemi nõiad (asekuberner Danforth)
- Kolm päeva parun von Münchauseni elust (linnapea)
1995–1996
muuda- Köietantsija lugu (Julius Schmittolini)
- Poolearuline Jourdain (du Croisy)
- Draakon (arhivaar Charlemange)
1996–1997
muuda- Proovireisija surm (onu Ben)
- Saabastega kass (kuningas)
1997–1998
muuda- Loojang (Mendl Krik)
- Maria Stuart (George Talbot)
1998–1999
muuda- Elav laip (teenija)
- Ainult unistus (majaperemees Rõõmuoks)
- Õnne, Leena! (kunstnik Hagen)
1999–2000
muuda- Sõbrad, kurikaelad ja muud elukad (hiidkilpkonn)
- Naiste naljad, meeste mängud (Antti Coveen)
- Don Carlos (kardinal-suurinkvisiitor)
2000–2001
muuda- Kuum süda (Kuroslepov)
- Tom Sawyeri seiklused (mister Robbins)
- Vabaduse rist (Pjotr Morozov)
Tunnustus
muuda- 1975 – Eesti NSV teeneline kunstnik
Isiklikku
muudaOn olnud abielus Karin Karmiga.
Mälestuse jäädvustamine
muuda
2009. aastal paigaldati Enn Kraami sünnikoju Raplas Uuskülas Ott Herodese kujundatud mälestuskivi.[2]