Tim Berners-Lee

Timothy John Berners-Lee (sündinud 8. juunil 1955 Londonis) on inglise arvutiteadlane ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi professor. Tema suurim leiutis on võrguprotokoll World Wide Web.

Tim Berners-Lee (2009)
Tim Berners-Lee (2005)

25. detsembril 1990 õnnestus tal luua esimene toimiv ühendus HTTP klientrakenduse ja serveriga internetis Robert Cailliaui ja Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN abiga. 1994. aastal asutas ta organisatsiooni World Wide Web Consortium, mis jälgib veebi arengut. Ta on selle direktor ja projekti World Wide Web Foundation looja.

The Daily Telegraph on teda nimetanud suurimaks elavaks geeniuseks.[1]

Karjäär

muuda

CERNi töötajana juunist kuni detsembrini 1980 uuris Berners-Lee hüperteksti põhimõtteid. Seal lõi ta prototüüpsüsteemi ENQUIRE. Pärast CERNist lahkumist hakkas ta töötama Bournemouthis John Poole'i aktsiaseltsis Image Computer Systems, kuid naasis CERNi 1984. Aastal 1989 oli CERN suurim internetipakkuja Euroopas ning Berners-Lee nägi võimalust ühendada internet hüpertekstiprotokolliga. Ta kirjutas W3C lehel nii: "Pidin lihtsalt võtma hüperteksti idee ja ühendama selle edastusohje protokolli idee ja domeeninimesüsteemi ideega ning – tadaa! – sündis World Wide Web."

Esimesed katsetused selles vallas programmeeris ta märtsis 1989. 1990. aastal lõi ta Robert Cailliau abiga versiooni, mis rahuldas tema ülemust Mike Sendalli. Ta kasutas süsteemi Enquire ideid, et luua World Wide Web, mille jaoks programmeeris ta esimese veebibrauseri, mis töötas CERN-is operatsioonisüsteemis NeXTSTEP. Ta tegi ka esimese veebiserveri CERN HTTPd (Hypertext Transfer Protocol Daemon).

Esimene veebileht loodi CERNis. See kasutas World Wide Webi protokolli ning näitas eeskuju, kuidas kasutada veebibrauserit ja kuidas teha enda veebiserverit. See oli ka maailma esimene veebikataloog, sest Berners-Lee haldas süsteemi teistestki serveritest peale enda oma.

2004. aasta detsembris võttis ta vastu pakutud töökoha Southamptoni ülikoolis infotehnoloogia vallas elektroonika ja arvutiteaduse alal, et töötada oma uue projekti Semantic Web kallal.

Tunnustus

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Top 100 living geniuses". The Daily Telegraph. 28. oktoober 2007.
  2. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda