Mine sisu juurde

Torgsin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
võtsin korduse välja
"juveelid, kunstiteosed, kalliskivid, suguvõsa reliikviad jne" vene töölistel ja talupoegadel?
Märgis: Tühistatud
3. rida: 3. rida:
'''Torgsin''' ([[vene keel]]es Торгсин, täieliku nimega Всесоюзное объединение по торговле с иностранцами '''''Torg'''ovlja '''s in'''ostrantsami'' 'kaubandus välismaalastega') oli organisatsioon [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]], mis tegeles välismaalaste ja selliste nõukogude kodanike teenindamisega, kes omasid "valuuta mõttes hinnalisi väärtusi" (kulda, hõbedat, vääriskive, antikvaaresemeid, välisvaluutat), mida nad võisid vahetada toiduainete või muude tarbekaupade vastu. Kulda võeti vastu igal kujul: kangidena, juveliiresemetena, müntidena, ordenite ja medalitena, kuldplommidest saadud kullana, kaelaristidena, kunstiteostest pärit kullana jne. Torgsin omandas kurva kuulsuse 1932.–1933. aasta nälja ajal, kui teda kasutati selleks, et võtta kodanikelt ära väärisesemed neile kõrgendatud hinnaga toiduainete müümise teel. Torgsini puhaskasum viie tegevusaasta jooksul oli ligikaudu 270–283 miljonit [[kuldrubla]] (sh umbes 127 mln rubla väärtuses kulda, 41 mln rubla väärtuses hõbedat ja 89,1 mln rubla väärtuses välisvaluutat<ref>Елена А. Осокина "Торгсин, Золото для индустриализации" - Cahiers du Monde russe Vol. 47, No. 4 (Oct. - Dec., 2006) lk 716</ref>).
'''Torgsin''' ([[vene keel]]es Торгсин, täieliku nimega Всесоюзное объединение по торговле с иностранцами '''''Torg'''ovlja '''s in'''ostrantsami'' 'kaubandus välismaalastega') oli organisatsioon [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]], mis tegeles välismaalaste ja selliste nõukogude kodanike teenindamisega, kes omasid "valuuta mõttes hinnalisi väärtusi" (kulda, hõbedat, vääriskive, antikvaaresemeid, välisvaluutat), mida nad võisid vahetada toiduainete või muude tarbekaupade vastu. Kulda võeti vastu igal kujul: kangidena, juveliiresemetena, müntidena, ordenite ja medalitena, kuldplommidest saadud kullana, kaelaristidena, kunstiteostest pärit kullana jne. Torgsin omandas kurva kuulsuse 1932.–1933. aasta nälja ajal, kui teda kasutati selleks, et võtta kodanikelt ära väärisesemed neile kõrgendatud hinnaga toiduainete müümise teel. Torgsini puhaskasum viie tegevusaasta jooksul oli ligikaudu 270–283 miljonit [[kuldrubla]] (sh umbes 127 mln rubla väärtuses kulda, 41 mln rubla väärtuses hõbedat ja 89,1 mln rubla väärtuses välisvaluutat<ref>Елена А. Осокина "Торгсин, Золото для индустриализации" - Cahiers du Monde russe Vol. 47, No. 4 (Oct. - Dec., 2006) lk 716</ref>).
[[File:Bread_for_a_gold_-_A_queue_in_Kharkiv_1932.jpg|thumb|right|250px|Rahvas kulda leiva vastu vahetamas. Harkiv, 1932]]
[[File:Bread_for_a_gold_-_A_queue_in_Kharkiv_1932.jpg|thumb|right|250px|Rahvas kulda leiva vastu vahetamas. Harkiv, 1932]]
Torgsini abil omandas riik rahvalt selle käes veel alles olnud 18., 19. ja 20. sajandi juveelid, kunstiteosed, kalliskivid, suguvõsa reliikviad jne, valitsuse vahetudes poleks neid enam olnud võimalik tagastada, sest väärismetallidest esemed purustati ja sulatati ümber. Asenduseks toodi riigis turule palju odavast [[melhior]]ist jms tarbeesemeid ning kunstlikke ja madala kvaliteediga kalliskive.<ref>Елена А. Осокина "Торгсин, Золото для индустриализации" - Cahiers du Monde russe Vol. 47, No. 4 (Oct. - Dec., 2006) lk 723</ref>
Torgsini abil omandas riik selle käes veel alles olnud 18., 19. ja 20. sajandi juveelid, kunstiteosed, kalliskivid, suguvõsa reliikviad jne, valitsuse vahetudes poleks neid enam olnud võimalik tagastada, sest väärismetallidest esemed purustati ja sulatati ümber. Asenduseks toodi riigis turule palju odavast [[melhior]]ist jms tarbeesemeid ning kunstlikke ja madala kvaliteediga kalliskive.<ref>Елена А. Осокина "Торгсин, Золото для индустриализации" - Cahiers du Monde russe Vol. 47, No. 4 (Oct. - Dec., 2006) lk 723</ref>


Toiduaineid müüdi Torgsini kauplustes 3–4 korda maailmaturuhinnast kõrgema hinnaga; 1933. aastal – näljahäda haripunktis – tõstis Torgsini juhatus kahel korral jahu, kruupide ja leiva hinda<ref>Dokfilm ''Империя "Торгсин". Экспроприация по-советски''</ref>. Kaubavalik oli Torgsini kauplustes suur ainult suurlinnades, provintsilinnades oli valik väike ja kaubad viletsa kvaliteediga, olgugi, et neid müüdi maailmaturuhinnast mitu korda kallimalt. Osa neist polnud üldse ekspordikõlbulikud.<ref>Елена А. Осокина "Торгсин, Золото для индустриализации" - Cahiers du Monde russe Vol. 47, No. 4 (Oct. - Dec., 2006) lk 729</ref>
Toiduaineid müüdi Torgsini kauplustes 3–4 korda maailmaturuhinnast kõrgema hinnaga; 1933. aastal – näljahäda haripunktis – tõstis Torgsini juhatus kahel korral jahu, kruupide ja leiva hinda<ref>Dokfilm ''Империя "Торгсин". Экспроприация по-советски''</ref>. Kaubavalik oli Torgsini kauplustes suur ainult suurlinnades, provintsilinnades oli valik väike ja kaubad viletsa kvaliteediga, olgugi, et neid müüdi maailmaturuhinnast mitu korda kallimalt. Osa neist polnud üldse ekspordikõlbulikud.<ref>Елена А. Осокина "Торгсин, Золото для индустриализации" - Cahiers du Monde russe Vol. 47, No. 4 (Oct. - Dec., 2006) lk 729</ref>

Redaktsioon: 9. september 2021, kell 20:27

Leningradi sadama Torgsini osakonna reklaam

Torgsin (vene keeles Торгсин, täieliku nimega Всесоюзное объединение по торговле с иностранцами Torgovlja s inostrantsami 'kaubandus välismaalastega') oli organisatsioon Nõukogude Liidus, mis tegeles välismaalaste ja selliste nõukogude kodanike teenindamisega, kes omasid "valuuta mõttes hinnalisi väärtusi" (kulda, hõbedat, vääriskive, antikvaaresemeid, välisvaluutat), mida nad võisid vahetada toiduainete või muude tarbekaupade vastu. Kulda võeti vastu igal kujul: kangidena, juveliiresemetena, müntidena, ordenite ja medalitena, kuldplommidest saadud kullana, kaelaristidena, kunstiteostest pärit kullana jne. Torgsin omandas kurva kuulsuse 1932.–1933. aasta nälja ajal, kui teda kasutati selleks, et võtta kodanikelt ära väärisesemed neile kõrgendatud hinnaga toiduainete müümise teel. Torgsini puhaskasum viie tegevusaasta jooksul oli ligikaudu 270–283 miljonit kuldrubla (sh umbes 127 mln rubla väärtuses kulda, 41 mln rubla väärtuses hõbedat ja 89,1 mln rubla väärtuses välisvaluutat[1]).

Rahvas kulda leiva vastu vahetamas. Harkiv, 1932

Torgsini abil omandas riik endistelt ekspluataatorlikelt klassidelt selle käes veel alles olnud 18., 19. ja 20. sajandi juveelid, kunstiteosed, kalliskivid, suguvõsa reliikviad jne, valitsuse vahetudes poleks neid enam olnud võimalik tagastada, sest väärismetallidest esemed purustati ja sulatati ümber. Asenduseks toodi riigis turule palju odavast melhiorist jms tarbeesemeid ning kunstlikke ja madala kvaliteediga kalliskive.[2]

Toiduaineid müüdi Torgsini kauplustes 3–4 korda maailmaturuhinnast kõrgema hinnaga; 1933. aastal – näljahäda haripunktis – tõstis Torgsini juhatus kahel korral jahu, kruupide ja leiva hinda[3]. Kaubavalik oli Torgsini kauplustes suur ainult suurlinnades, provintsilinnades oli valik väike ja kaubad viletsa kvaliteediga, olgugi, et neid müüdi maailmaturuhinnast mitu korda kallimalt. Osa neist polnud üldse ekspordikõlbulikud.[4]

Torgsin loodi 1930. aasta juulis ja likvideeriti 1936. aasta jaanuaris.

Tänapäevaste hinnangute kohaselt oli kuld, mis Torgsini keti kaudu riigi kätte sulatamiseks ja seejärel ekspordiks läks, suuremalt jaolt pärit 18. ja 19. sajandist[5].

Viited

  1. ↑ Елена А. Осокина "Торгсин, Золото для индустриализации" - Cahiers du Monde russe Vol. 47, No. 4 (Oct. - Dec., 2006) lk 716
  2. ↑ Елена А. Осокина "Торгсин, Золото для индустриализации" - Cahiers du Monde russe Vol. 47, No. 4 (Oct. - Dec., 2006) lk 723
  3. ↑ Dokfilm Империя "Торгсин". Экспроприация по-советски
  4. ↑ Елена А. Осокина "Торгсин, Золото для индустриализации" - Cahiers du Monde russe Vol. 47, No. 4 (Oct. - Dec., 2006) lk 729
  5. ↑ Елена А. Осокина "Торгсин, Золото для индустриализации" - Cahiers du Monde russe Vol. 47, No. 4 (Oct. - Dec., 2006) lk 746
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&oldid=5959046"