Zooplankton

Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.

Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.

Meredes koosneb zooplankton valdavalt protistidest, vähkidest, ainuõõssetest jt väikestest hõljuvatest selgrootudest. Mageveekogudes domineerivad protistid, keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised.

Osa zooplankteritest on nähtavad palja silmaga, kuid leidub ka (sub)mikroskoopilisi organisme.

Zooplankton toitub vees leiduvast hõljumist ja detriidist ehk pudemest, ja on ise toiduks paljudele teistele veeloomadele ja -putukatele.

Mõnikord eristatakse zooplanktonist ihtüoplankton, mille moodustavad kalade hõljuvad elujärgud, enamasti kalavastsed.

Zooplanktoni jaotus erinevate kriteerumite alusel

Ehitustüübi alusel

Organismi üldise ehitustüübi alusel räägitakse sageli üherakulistest zooplankteritest ehk protozooplankteritest ja hulkraksetest ehk metazooplankteritest.

Suuruse alusel

Zooplanktereid saab suuruse järgi jaotada mikro- ja makrozooplanktoniks. Ühe jaotuse kohaselt kuuluvad mikrozooplanktoni alla 0,035–0,157 mm ja makrozooplanktoni alla sellest suuremad plankterid^[1].

Vaata ka

Viited

↑ Kim, H.-W. jt. (2000). Zooplankton grazing on bacteria and phytoplankton in a regulated large river (Nakalong River, Korea). Journal of Plankton Research 22: 1559–1577

[1] Kim, H.-W. jt. (2000). Zooplankton grazing on bacteria and phytoplankton in a regulated large river (Nakalong River, Korea). Journal of Plankton Research 22: 1559–1577

[1]