26. veebruar
kuupäev
| << Veebruar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | |||
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | |||
| 2024 | ||||||
26. veebruar on Gregoriuse kalendri 57. päev. Juliuse kalendri järgi 13. veebruar (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1909 – hakkas ilmuma ajaleht Tallinna Teataja[küsitav].[1]
- 1914 – Tartus esilinastus mängufilm "Karujaht Pärnumaal" (operaator Johannes Pääsuke).[2]
- 1920 – Vabadussõda: algas maini kestnud Rahvaväe demobiliseerimine, mille käigus vabastati teenistusest enam kui 47 000 sõdurit.
- 1921 – Riias toimusid rahvusvahelised kiiruisutamisvõistlused, kus kõik distantsid (500, 5000 ja 10 000 m) võitis Christfried Burmeister. Kõikidel distantsidel püstitas ta ka Eesti rekordi.[3]
- 1937 – Rahvuskogu otsustas koostada vastavalt riigivanem Konstantin Pätsi esitatud projektile uue põhiseaduse.
- 1939 – Tamperes toimus Eesti-Soome esimene tõstmise maavõitlus, mille võitis Soome 3:2.[3]
- 1991 – Põhjamaade Nõukogu istungil Kopenhaagenis osalesid külalistena ka Eesti, Läti ja Leedu riigijuhid.
- 1992 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu 1938. aasta kodakondsusseaduse rakendusotsuse.[4]
- 1998 – Rootsi annetas Eesti kultuuriobjektide hooldamiseks ja remondiks 35 miljonit Rootsi krooni, millest 21 miljonit läks Eesti Kunstimuuseumile kuuluva Kadrioru lossi remondiks.
- 1999 – töö lõpetas Riigikogu VIII koosseis.
- 2000 – Läänemeres Utö saare lähedal kadus Soome kalalaev, neljaliikmelisest meeskonnast olid kaks eestimaalased.
Maailmas
muuda- 364 – Valentinianus I kuulutati Rooma keisriks.
- 1266 – Benevento lahing: Anjou krahv Charles purustas Sitsiilia kuninga Manfredi juhitud Saksa-Rooma ja Sitsiilia ühendväed. Manfred langes lahingus ning Charlesist sai uus Sitsiilia ja Napoli kuningas.
- 1531 – Lissaboni maavärin, ohvreid mitukümmend tuhat.
- 1794 – Taani pealinnas Kopenhaagenis põles maha Christiansborgi loss.
- 1797 – Inglise Pank lasi välja esimesed 1- ja 2-naelased rahatähed.
- 1815 – Napoleon Bonaparte põgenes Elba saarelt.
- 1848 – Prantsusmaal kuulutati välja Teine Vabariik.
- 1871 – Otto von Bismarck Saksa riigi nimel ja Adolphe Thiers Prantsusmaa nimel sõlmisid Versailles' eelrahulepingu. Prantsuse-Preisi sõja lõpetas paari nädala pärast sõlmitud Frankfurdi rahuleping.
- 1924 – Õllekeldriputš: Saksamaal Münchenis algas kohtuprotsess Adolf Hitleri ja Erich Ludendorffi üle, keda süüdistati riigireetmises.
- 1925 – NSV Liit ja Jaapan sõlmisid diplomaatilised suhted.
- 1931 – Väinö Hakkila nõudis avalikus arupärimises Soome valitsuselt normaalsete olude jaluleseadmist[5].
- 1935 – Saksamaal viidi läbi õhujõudude reform ja taasasutati sõjalennuvägi Luftwaffe nime all.
- 1936 – Jaapanis algas nooremohvitseride riigipöördekatse Okada Keisuke valitsuse kukutamiseks. Mäss nurjus ja suruti lõplikult maha 29. veebruariks.
- 1945 – Teine maailmasõda: Egiptus ja Süüria kuulutasid Saksamaale sõja.[6]
- 1952 – Suurbritannia peaminister Winston Churchill informeeris avalikkust, et tema riigil on valminud tuumapomm.
- 1965 – sõlmiti konkordaat Vatikani ja Saksamaa Alam-Saksi liidumaa vahel.
- 1990 – algas Nõukogude armee üksuste väljaviimine Tšehhoslovakkiast.
- 1991 – Tim Berners-Lee esitles esimest veebibrauserit, mis kandis nime WorldWideWeb.
- 1991 – Lahesõda: Saddam Hussein andis Iraagi vägedele käsu Kuveidist välja tõmbuda.
- 1993 – Ameerika Ühendriikides plahvatas New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse (World Trade Center) põhjatorni all autopomm, tappes 6 ja vigastades üle 1000 inimese.
- 2001 – Afganistani valitsev islamiliikumine Taliban hävitas Bāmīāni orus kaks iidset Buddha kuju.
- 2003 – Leedus astus ametisse president Rolandas Paksas.
- 2004 – Makedoonia president Boris Trajkovski hukkus Mostari lähistel toimunud lennuõnnetuses.
Sündinud
muuda- Pikemalt artiklis sündinud 26. veebruaril
- 1361 – Wenzel, Saksa 1378–1400 ja Böömi kuningas 1378–1419
- 1759 – Ludwig Heinrich von Jakob, saksa filosoof ja majandusteadlane
- 1786 – Dominique François Arago, prantsuse füüsik ja matemaatik
- 1802 – Victor Hugo, prantsuse kirjanik
- 1808 – Honoré Daumier, prantsuse graafik, maalikunstnik ja skulptor
- 1829 – Levi Strauss, saksa päritolu USA ettevõtja ja rõivadisainer
- 1846 – Buffalo Bill, USA pioneer ja sõjaväelane
- 1852 – John Harvey Kellogg, USA arst ja toitumisspetsialist, maisihelveste looja
- 1855 – Carl Oswald Bulla, saksa-eesti fotograaf, Venemaa fotoreportaažide teerajaja
- 1869 – Nadežda Krupskaja, vene revolutsionäär, NSV Liidu riigitegelane
- 1884 – Nikolai Maim, eesti õigusteadlane
- 1885 – Aleksandras Stulginskis, Leedu president 1922–1926
- 1894 – Albert Suurkivi, eesti poliitik
- 1896 – Andrei Ždanov, NSV Liidu partei- ja riigitegelane
- 1903 – Giulio Natta, itaalia keemik, Nobeli keemiaauhhinna laureaat 1963
- 1903 – Helene Johani, eesti raamatuloolane ja bibliograaf
- 1910 – Sergei Gorškov, NSV Liidu mereväelane, admiral
- 1910 – Olav Roots, eesti dirigent ja pianist
- 1914 – Robert Alda, USA filminäitleja
- 1914 – Heino Lepikson, eesti tehnikateadlane
- 1918 – Theodore Sturgeon, USA kirjanik
- 1920 – Karel Houba, tšehhi kirjanik ja tõlkija
- 1928 – Fats Domino, USA muusik
- 1928 – Ari'el Sharon, Iisraeli peaminister 2001–2006
- 1930 – Lazar Berman, juudi päritolu NSV Liidu pianist
- 1932 – Johnny Cash, ameerika kantrilaulja
- 1932 – Olav Renno, eesti ornitoloog ja looduskaitsja
- 1933 – Ljubomir Guzar, Ukraina kreeka-katoliku kiriku eestseisja ja kardinal
- 1933 – Endel Mallene, eesti kirjandusteadlane ja tõlkija
- 1934 – Robert Novak, USA ajakirjanik ja poliitikaanalüütik
- 1936 – Riho Nõmmik, eesti füüsik
- 1942 – Maret Sõmer, eesti tekstiilikunstnik
- 1943 – Kazimiera Prunskienė, Leedu poliitik
- 1950 – Helen Clark, Uus-Meremaa peaminister aastast 1999
- 1950 – Ott Arder, eesti luuletaja ja tõlkija
- 1952 – Jaan Arder, eesti muusik
- 1953 – Michael Bolton, vene-juudi päritolu USA laulja
- 1954 – Recep Tayyip Erdoğan, Türgi peaminister aastast 2003
- 1954 – Mare Kõiva, eesti folklorist
- 1955 – Krista Laos, eesti metallikunstnik
- 1956 – Kaia Urb, eesti laulja
- 1956 – Rein Oja, eesti näitleja, Eesti Draamateatri direktor
- 1959 – Mati Karmin, eesti skulptor
- 1962 – Greg Germann, ameerika filminäitleja
- 1964 – Alar Streimann, eesti riigiametnik ja diplomaat
- 1965 – Linnar Viik, eesti infotehnoloog ja analüütik, Tiigirihüppe Sihtasutuse juht
- 1967 – Lauri Aav, eesti muusik
- 1968 – Heiko Sööt, eesti näitleja
- 1974 – Sébastien Loeb, Prantsusmaa rallisõitja
- 1975 – Frank Busemann, Saksamaa kümnevõistleja
- 1981 – Märt Avandi, eesti näitleja
- 1982 – Li Na, Hiina naistennisist
- 1988 – Sinta Ozoliņa, läti odaviskaja
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis surnud 26. veebruaril
- 1154 – Roger II, Sitsiilia kuningas 1130–1154
- 1266 – Manfred, Sitsiilia kuningas 1258–1266
- 1577 – Erik XIV, Rootsi kuningas 1560–1568
- 1770 – Giuseppe Tartini, itaalia viiulikunstnik ja helilooja
- 1931 – Otto Wallach, saksa keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat 1910
- 1933 – Felix Auerbach, saksa füüsik
- 1943 – Theodor Eicke, SS-ohvitser, koonduslaagrite inspektor 1934–1943
- 1952 – Theodoros Pangalos, Kreeka sõjaväelane ja poliitik
- 1969 – Levi Eshkol, Iisraeli peaminister 1963–1969
- 1971 – Fernandel, prantsuse näitleja
- 1998 – Theodore William Schultz, USA majandusteadlane, Nobeli majandusauhinna laureaat 1979
- 1999 – Stasys Anglickas, leedu luuletaja
- 2004 – Boris Trajkovski, Makedoonia president 1999–2004
- 2004 – Adolf Ehrnrooth, soomerootsi sõjaväelane, Soome jalaväekindral
- 2005 – Jef Raskin, USA infotehnoloog, Macintoshi arvutite looja
- 2016 – Eri Klas, Eesti dirigent
Pühad
muuda- Kuveidi vabastamise päev (1991).
- Aserbaidžaanis Hodžalõ genotsiidi mälestuspäev (1992).
Ilmarekordid
muudaViited
muuda- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 175
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 179
- ↑ 3,0 3,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. november 2015. Vaadatud 21. juuni 2016.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Arupärimine Lapua vastu. S��numed, 27. veebruar 1931, nr 7, lk 1.
- ↑ http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=26.2.1945