Mine sisu juurde

Kalama Sutta

Allikas: Vikipeedia

Kalama Sutta on Buddha õpetus, mis leidub Tipitaka Sutta Pitaka Aṅguttara-nikāyas (AN 3:65) ja milles soovitatakse kriitilist mõtlemist. See tekst on laialaselt tuntud nii theravaada kui mahajaana budismis.

Kord kõndinud Buddha koos oma kaaslastega läbi Kesaputta linna, kus elas kalama rahvas. Sealt oli läbi käinud palju õpetajaid, kes kõik olid kiitnud oma õpetust ja maha laitnud eelmiste ja järgmiste õpetajate omi. Rahvas palus, et Buddha aitaks neil selgusele jõuda, keda uskuda ja keda mitta.

Buddha selgitas, et ei tule kohe uskuda midagi vaid teatud tunnuste põhjal ning loetles neid tunnuseid.

„1. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et kõik sellest räägivad.
2. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on legendaarne.
3. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on traditsioon.
4. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on kirjas pühades tekstides.
5. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on loogiline.
6. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on filosoofiline.
7. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on tõenäoline.
8. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see sobib muude arvamustega.
9. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et seda rääkis usaldusväärne isik.
10. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et seda rääkis auväärne Õpetaja.[1][2][3]

Tõlgendused

[muuda | muuda lähteteksti]

Ehkki teksti ja akadeemiliste käsitluste[4] põhjal julgustab Buddha siin inimesi vaid kriitiliselt mõtlema ja iseseisvalt otsustama[5][6], on Kalama Suttat laialdaselt kasutatud ka näitena selle kohta, et budism ei ole usund ega uskumus ning samuti leidub tõlgendusi, mille kohaselt julgustatakse siin kõiges kahtlemist.[7][8]