Mine sisu juurde

Laiskus

Allikas: Vikipeedia
Thomas Rowlandsoni akvarell

Laiskus on inimese enda või teiste poolt antud (negatiivne) hinnang inimese tegevusetusele või ebapiisavale tegevusele. Eestlasele on laisk inimene keegi, kes väldib tööd või muud pingutust, armastab tegevusetut olelust, ei viitsi midagi teha, on aeglane ja pikaldane.[1]. Eesti keeles on laiskusele vastanduv sõna "Tubli", mida on keeruline otse teistesse keeltesse tõlkida.

Psühholoogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Laiskus võib peegeldada seda, et inimesel on madal enesehinnang, teised inimesed ei tunnusta teda piisavalt, seoses madala enesehinnanguga tal puudub enesedistsipliin või ta ei usu selle tulemuslikkusesse.[2] Laiskus võib väljenduda nii prokrastineerimises kui ka kõhklemises. Motivatsiooniuuringud väidavad, et laiskust põhjustab motivatsiooni vähesus, mis omakorda on põhjustatud ülestimuleerimisest, liiga suurtest impulssidest või segajatest. Need tõstavad dopamiini taset. Mida rohkem on organismis dopamiini, seda vähem tähtsustab inimene produktiivset ja tasuvat tegevust.[3]

Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega tegelevad spetsialistid väidavad, et mitme tegevusega korraga tegelemine võib põhjustada tähelepanu hajumist või perfektsionismi ja tulemusena pessimismi. Nendes oludes võib laiskus avalduda negatiivse toimetulekumehhanismina (vastumeelsus) ja soovina vältida teatud olukordi ja kogemusi ning juba varem ette kardetud halbu tulemusi. Jacques Lacan mõtte järgijad väidavad, et laiskus on vastuhakk ühiskondlikule programmeerimisele ja negatiivsetele lastekasvatamise reeglitele.

Kristluses on laiskus üks seitsmest surmapatust. Ladinakeelne sõna oli acedia, mis tähendab hoolimatu või hoolitsemata ja tähistas algselt peamiselt munkasid, kes ei täitnud oma kohustust jumala vastu. Mentaalselt on sõnal acedia mitmeid erinevaid komponente, millest olulisim on tundekülmus: inimesel puuduvad igasugused emotsioonid nii enda kui teiste suhtes, selline meeleseisund, mis tekitab igavust, raevu, apaatiat ja passiivset inertsust või loidu mõttetegevust. On pakutud, et acedia võib tähendada ka enesehaletsust, kuna see annab edasi nii seisundi melanhooliat kui ka enesekesksust, millele see rajaneb. "[4]

Katoliikluses defineerib Aquino Thomas laiskust kui "vaimse headuse kurbust" ja "mõistust, mis teeb trikke, et pääseda hea olemisest ... see on ürgne pahe oma tegevuses, kui ta niiviisi inimest rõhub, et teda kõigist heategudest eemale tirida." [5] Erinevalt teistest surmapattudest, kus on tegemist otsese ebamoraalse tegevusega, on laiskus tegematajätmise patt.

Sanskritikeelne sõna 'Thīna' on budistlik väljend, mida saab tõlkida laiskuseks. Thīna on loidus või mõttetuimus, kus puudub liikumapanev jõud. Theravaada koolkonna järgi on thīna koos middha-ga (eesti keeles: loidus), mis on kui haigusseisund, mida iseloomustab jõuetus, energiapuudus ja vastuseis igasugusele tegevusele.[6] Neid kahte sõna kasutataksegi koos thīna-middha ja nad on üks viiest takistusest.

Teine sanskritikeelne sõna on 'Kausidya' mida samuti budismis tõlgitakse kui laiskus, kuid pigem kui vaimne laiskus.

Vanad eestlased laiskuse kohta

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestlastel on laiskuse kohta erinevaid vanasõnu:

  • Laiskus ei ole kuskilt päralt
  • Laiskus on kuradi peapadi
  • Laiskus on kõige paha asja juur
  • Laiskus on kõige kurja hakatus
  • Laiskus on patu nakatus
  • Enne surma sured laiskuse pärast
  • Inemine lätt ilma tüüta hukka kui liha ilma soolata
  • Seisev vesi läheb haisema
  • Kõnts tõuseb seisva vee peale
  • Jooksvas vees ei seisa putukad
  • Kui ma puhkan, siis ma ruostedan
  • Sii raud, mes käsil käib, ei ruasseta ilman
  • Künniraud ei rosteta
  • Kes virga vilja ära sööb, kui laisku maa peal ei ole
  • Kes virga viisuräti kand, kui laisku seän ei ole
  • Kust virku muidu ära tuntas, ku laisku ei ole
  • Magajal vähem pattu
  • Laisal iks lag'a õnn
  • Laisal on alati õnne
  • Laisk koer, hea õnn
  • Magajale kassile jookseb hiir suhu
  • Küll hilläk hindä ravitsõs, tuhnäk uma pää toit
  • Küll laisk kah oma latse toit, hillak endä elätes
  • Tasane pea toidab, hilluke pere elatab
  • Ega laisku ei külvetä ega küntä, nemä kasvava esi
  • Kiegi ei õle sündind laisk, vaid isehakkand
  • Harinu laisk iks paranes ärä, luudu laisk ei enämb
  • Kes elades laisk, see surres laisk
  • Mis vorst on, see vorstiks jääb
  1. Eesti keele seletav sõnaraamat
  2. "Laziness: Fact or Fiction?". Vaadatud 23.11.2016.
  3. Wemesfelder, F.
  4. Kurtz, Ernest; Ketcham, Katherine. Experiencing Spirituality: Finding Meaning Through Storytelling. Tarcher Perigee. Lk 220.
  5. Thomas Aquinas. "The Summa Theologica II-II.Q35.A1 (Sloth)" (1920, Second and Revised ed.). New Advent.
  6. Bhikkhu Bodhi (2003), p. 84