Mine sisu juurde

Naistepuna

Allikas: Vikipeedia
Naistepuna
Liht-naistepuna Hypericum perforatum. Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz..." (1885)
Liht-naistepuna Hypericum perforatum. Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz..." (1885)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed
Klass Kaheidulehelised
Selts Malpiigialaadsed Malpighiales
Sugukond Naistepunalised
Perekond Naistepuna Hypericum
L.

Naistepuna (Hypericum L.) on malpiigialaadsete seltsi naistepunaliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Perekonda kuulub üle 500 liigi.[1] Naistepuna perekond on ülemaailmse levikuga, puududes vaid soistel troopikaaladel, kõrbetes ja polaaraladel.

Naistepunad on ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Neist väikseimad on kõigest 5–10 cm kõrged, aga suurimad on kuni 12 m kõrged puud.

Naistepunade lehed on lihtsad ja ovaalsed, 1–8 cm pikad. Leidub nii heitlehiseid kui igihaljaid liike. Lehed paiknevad paarikaupa vastakult. Õie läbimõõt on 0,5–6 cm. Õied on kahvatukollased kuni tumekollased ja viie, harva nelja õielehega. Mõnd naistepunaliiki kasvatatakse ilutaimena ja neil on suured silmatorkavad õied. Aretatud on ka arvukalt hübriide ja kultivare. Vili on tavaliselt kupar, mis avanedes vallandab arvukalt tillukesi seemneid. Mõnel liigil on vili lihakas ja marjataoline.

Naistepunad on levinud umbrohud, mis võivad põhjustada kariloomadel mürgistust. Naistepuna biotõrjes kasutatakse taime lehtedest toituvaid põrnikaid Chrysolina quadrigemina ja Chrysolina hyperici ning naistepuna-salehundlast, kes sööb naistepuna juuri[2]. Naistepuna-salehundlane viidi Euroopast Põhja-Ameerikasse, et aidata ohtlikuks võõrliigiks osutunud liht-naistepunaga võidelda[2].

Leidub liblikaid, mille röövikud toituvad naistepuna lehtedel. Keskmise ogavaksiku (Aplocera plagiata) röövikud toituvad ainult naistepunal.

Eesti liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Muid liike ja hübriide

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. "Hypericum Tourn. ex L." Plants of the World Online. Royal Botanic Gardens, Kew. Vaadatud 30. septembril 2020.
  2. 2,0 2,1 "Loomade elu", 3. kd., lk. 250

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]