Mine sisu juurde

Reheahi

Allikas: Vikitsitaadid

Proosa

[muuda]
  • Ja ta naeris väsinult, - imelikke asju sunnib kaupmees teda kirjutama. Urbak ootas leti taga, Reet ikka mõtles.
"Kirjutage: pea on tühi."
Ah, parem mõte tuleb kohe! Nüüd vaatas isegi Urbak hajameelselt välja ega mõistnud enam midagi ütelda. Ent nüüd võpatas Reet: nüüd tuli mõte, hea mõte. Kummardus leti kohale ja kirjutas:
"Suur reheahi."
Oli küll hea tint, hea sulg ja sulepea, rullis asjad paberisse, maksis raha ja lahkus kauplusest.



Luule

[muuda]

Laman selili ja olen
    enda meelest reheahi.

    Üle minu käivad parred,
minu päratumas keres
    lõõmab, õhkub tulekahi.
[---]

    Mina olen reheahi,
minu päratumas keres
    hõõgub lõõmav tulekahi
    keset pikka ööd.

  • Bernard Kangro, "Ajatu mälestus", rmt: "Kojukutsuv hääl", 2000, lk 56 (algselt luulekogus "Reheahi", 1939)


/---/
pikast lamamisest
roidunud, kuid endist viisi
olen hõõguv reheahi,
aja monotoonses vöös,
ja mu kestev tulekahi,
kustumatu tulekahi,
see on lakkamatus töös,
ainus valgus, kindel soojus
veidras päevas, külmas öös.

  • Paul-Eerik Rummo, "Kuid endist viisi" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 257

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel